alistumine
Alistumine on teise isiku või jõu võimule allumine, käskude täitmine või oma tahte loovutamine. See on vabatahtlik või sunduslik otsus oma sõltumatusest loobuda.
Alistumine on protsess, mille käigus inimene või organisatsioon allub teise isiku, grupi või institutsiooniga seotud võimule või autoriteedile. Alistumine võib olla vabatahtlik, kui inimene omaksvõtu käskud ja otsused, või sunduslik, kui see toimub välisjõu või surve all. Fenomen esineb paljudes kontekstides: poliitilises sfääris (alamate alistumine valitsejatele), suhetes (ühe partneri alistumine teisele) ja organisatsioonis (töötajate alistumine juhtidele). Alistumine võib olla ajutine ja spetsiifiline teatud situatsioonidele või püsiv olekond. Psühholoogiliselt võib alistumine vähendada isiklikku vastutust ja otsustusvabadust, mis mõned inimesed tajuvad kui märgatavat muutust oma autonoomias.
Etümoloogia
Tuletis sõnast "alistuma" (mis omakorda tuleneb "alis" + "-tuma"), mis on muutunud nimisõnaks liitega "-mine".
Kasutusnäited
Orjade alistumine valitsejale oli määratud seadusega.
Tema alistumine uute reeglite ees oli vastumeelne, kuid vajalik.
Armastuse puhul otsib ta vastastikku usaldusel põhinevat suhet, mitte ühepoolset alistumist.