analüüsiv
Analüüsiv on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis põhineb põhjalikul analüüsil, lahkamisel ja uurimisel. Analüüsiv lähenemine tähendab asjade süstemaatilist vaatlemist, osadeks jagamist ja põhjalikku mõtestamist.
Analüüsiv on omadussõna, mis iseloomustab tegevust, mõtlemist või lähenemist, mis põhineb süstemaatilisel analüüsil ehk uurimisel ja lahkamisel. Analüüsiv inimene või meetod vaatleb asju põhjalikult, jagab need osadeks, uurib seoseid ja püüab mõista põhjuslikke suhteid. Keeleteaduses esineb termin «analüütiline keel» vastupidisena sünteetilisele keelele. Analüütilises keeles väljendatakse grammatilisi suhteid peamiselt eraldiseisvate sõnade ja sõnajärjega, mitte käändelõppude ja pöördelõppudega. Näiteks inglise keel on valdavalt analüütiline, samas kui eesti keel on sünteetiline. Igapäevases kasutuses kirjeldab «analüüsiv» sageli mõtlemisstiili või iseloomu: analüüsiv inimene ei võta asju pealiskaudselt, vaid uurib põhjalikult, küsib palju küsimusi ja otsib sügavamaid seoseid. Teadustöös, ajakirjanduses ja äritegevuses on analüüsiv lähenemine oluline oskus, mis võimaldab teha põhjendatud järeldusi ja otsuseid.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «analüüs», mis pärineb kreeka keelest (analysis - lahtivõtmine, lahkamine).
Kasutusnäited
Ta on väga analüüsiv mõtleja, kes ei võta kunagi midagi niisama uskudes.
Artikkel pakkus analüüsivat ülevaadet valitsuse majanduspoliitikast.
Inglise keel on tüüpiline analüüsiv keel, kus sõnajärjel on grammatikas oluline roll.