ärajätmine
Ärajätmine on millegi tegemata jätmine, loobumise või tegevusetuse tulemus. Õiguskeeles ka see, kui kohustust ei täideta või millestki loobutakse.
Ärajätmine tähendab millegi tegemata jätmist, hoidumist tegevusest või millestki loobumist. See väljendab olukorda, kus keegi ei tee midagi, mida võiks või peaks tegema. Näiteks võib rääkida tööülesannete ärajätmisest, kohustuste ärajätmisest või mingist tegevusest loobumisest. Õiguskeeles kasutatakse mõistet ärajätmine juhtudel, kus isik ei täida oma kohustusi või hoidub tegevusest, mida seadus või leping temalt nõuab. Ärajätmine võib olla tahtlik või tahtmatu. Näiteks õigusrikkumine ärajätmise teel tähendab, et keegi ei tee seda, mida seadus kohustab tegema. Igapäevakeeles kasutatakse ärajätmist ka siis, kui räägitakse harjumuste lõpetamisest või millestki loobumisest, näiteks suitsetamise ärajätmine. Sõna moodustub tegusõnast «ära jätma», mis tähendab midagi tegemata jätma või millestki loobuma.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «ära jätma» (jätta midagi tegemata, loobuda) koos nimisõnalistuslõpuga -mine
Kasutusnäited
Kohustuste ärajätmine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi.
Arst soovitas suitsetamise ärajätmist tervise parandamiseks.
Lepingu ärajätmine peab toimuma kirjalikult ja õigeaegselt.