asurkond
Asurkond on kindlas kohas elava rahvastiku või kogukonna täisus, kes omab ühist elukohta ja sageli ühist kultuuri või elu.
Asurkond on konkreetses paigas (linn, alevik, maakond, riik) asuvate inimeste kogum, kes moodustavad ühiskonnaosa. Sõna viitab nii arvuliselt (kui palju inimesi) kui ka sotsiaalselt (kuidas nad käituvad) määratud grupile. Asurkonna koostis muutub aja jooksul ränne, sündide ja surmade kaudu. Eesti kontekstis kasutatakse seda sõna sageli statistiliste andmete kirjeldamiseks (nt Tallinna asurkond) ja rahvaloenduse tulemustes. Asurkond erineb rahvusest või ethnilisest grupist selle poolest, et see on geograafiliselt määratud mõiste.
Etümoloogia
Asur (kes asub, elab) + -kond (kogukond, rahvas). Paralleelne moodustus sõnaga "rahvakond".
Kasutusnäited
Petseri linna asurkond vähenes viimase kümne aasta jooksul märgatavalt.
Eesti asurkond on koondunud peamiselt suurematesse linnadesse.
Soome asurkond räägib peamiselt soome keelt.