biojäätmed
Biojäätmed on orgaanilised jäätmed, mis pärinevad taimestikust, loomadest või nende töötlemisest ja on bioloogiliselt lagundatavad. Neid kuulub kompostida või energiaks kasutada.
Biojäätmed ehk biolagunevad jäätmed on orgaanilist päritolu jäätmeid, mis tekivad peamiselt leibkonnas, kaubanduses, tööstuses ja põllumajanduses. Nende hulka kuuluvad köögiviljajäätmed, puuviljapuurid, leib, liha, kala, taimenõrgused, lehed ja muu taimeaines. Biojäätmed on keskkonnasõbralikud, sest need lagundatakse looduses bioloogiliselt lahti ja saavad jälle osa maakatte ringlusest. Eestis on biojäätmete eraldi kogumine ja kompostimine muutunud oluliseks osaks jäätmekäitluse süsteemist. Biojäätmeid saab kasutada kompostina või bioenergia tootmiseks, mis toetab ringmajanduse põhimõtteid ja vähendab prügilate koormust.
Etümoloogia
Liitne sõna: "bio-" (kr k bios = elu) + "jäätmed" (est k jää + -tmed). Kasutusel alates 1990ndate lõpust keskkonnakaitse teemakirjutistes.
Kasutusnäited
Leibkonnad peavad biojäätmete jaoks kasutama eraldi punaseid prügikaste.
Komposteerimisjaamas töödeldakse biojäätmeid päriselt kasulikuks mullaparandajaks.
Biojäätmed ei tohi sattuda tavalistesse jäätmeprügisse, vaid tuleb neid koguda eraldi.