doping
Doping on keelatud ainete või meetodite kasutamine sportlase võimete kunstlikuks parandamiseks, mis on spordis keelatud ja karistatav. Dopinguga võivad kaasneda terviseriskid ning see rikub ausaid võistlusnorme.
Doping on keelatud ainete võtmine või keelatud meetodite kasutamine sportlase füüsiliste või vaimsete võimete kunstlikuks parandamiseks võistlustel või treeningul. Dopinguks loetakse teadlikku või tahtmatut keelatud ainete kasutamist, mille eesmärk on saavutada sportlik eelis. Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) keelatud ainete nimekiri hõlmab anaboolseid steroide, stimulante, hormoone, diureetikume, narkootikume ja teisi aineid. Samuti on keelatud meetodid nagu vereülekanne, geneetilise materjali manipuleerimine ja proovide võltsimine. Dopingukontrolli teostatakse võistlustel ja väljaspool neid, andes sportlastelt uriini- või vereproove. Positiivne dopinguproov toob kaasa sportlasele võistluskeelu, tiitlite äravõtmise ja rahatrahvid. Eestis tegeleb dopinguvastase võitlusega Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Doping kahjustab sportlase tervist, põhjustades südame-veresoonkonna haigusi, maksaprobleeme, hormonaalseid häireid ja psüühilisi probleeme. Samuti kahjustab doping spordi mainet ja õõnestab ausa võistluse põhimõtteid. Tuntumate dopinguskandaalide hulka kuuluvad Lance Armstrongi, Ben Johnsoni ja Venemaa riikliku dopinguprogrammi juhtumid.
Etümoloogia
Inglise keelest «doping», mis pärineb hollandi sõnast «doop» (kastmemärg, segu). Algselt kasutati dopingut hobuste stimuleerimiseks võiduajamistel 19. sajandil.
Kasutusnäited
Sportlane tabati dopingu tarvitamisel ja diskvalifitseeriti neljaks aastaks.
Olümpiamängudel tehakse kõigile medalistidele kohustuslik dopingukontroll.
Anaboolsete steroidide kasutamine on üks levinumaid dopingu vorme jõuspordis.