dramaturgia
Dramaturgia on näitekirjanduse teooria ja kunst, mis käsitleb draamatekstide loomist, ehitust ja lavastamist. Samuti tähistab see konkreetse näidendi või lavastuse sisu- ja vormilist ülesehitust.
Dramaturgia on teatrikunsti ala, mis uurib ja määratleb draamakirjanduse loomise põhimõtteid, näidendi struktuuri, tegevuse arengut, tegelaskujusid ja konfliktide lahendamist. Selle keskmes on küsimus, kuidas luua või analüüsida tõhusat dramaatilist tegevustikku, mis mõjutab publikut ja kannab edasi autori mõtet.
Kitsamas tähenduses viitab dramaturgia konkreetse lavastuse või näidendi siseülesehitusele: stseenide järjestusele, pingelisusele, tempomuutustele ja tähenduslike seoste loomisele. Dramaturgilised valikud määravad, kuidas lugu ajas edeneb, millised konfliktsed olukorrad tekivad ja kuidas need lahendust leiavad.
Dramaturgia mõistet kasutatakse laiemalt ka filmi, ooperi, balleti ja muude esituskunstide puhul, kus oluline on narratiivne struktuur ja emotsionaalne mõju. Dramaturgiaga tegeleb professionaalne dramaturg, kes nõustab lavastajat ja aitab kujundada etenduse terviklikku kontseptsiooni.
Ajalooliselt ulatuvad dramaturgia alused antiikaja Kreeka teatrini, kus Aristoteles sõnastas oma "Luulekunstis" draamakunsti põhiprintsiibid. Tänapäeval on dramaturgia elav ja areng jätkuv valdkond, mis kohaneb uute väljendusvahenditega.
Kitsamas tähenduses viitab dramaturgia konkreetse lavastuse või näidendi siseülesehitusele: stseenide järjestusele, pingelisusele, tempomuutustele ja tähenduslike seoste loomisele. Dramaturgilised valikud määravad, kuidas lugu ajas edeneb, millised konfliktsed olukorrad tekivad ja kuidas need lahendust leiavad.
Dramaturgia mõistet kasutatakse laiemalt ka filmi, ooperi, balleti ja muude esituskunstide puhul, kus oluline on narratiivne struktuur ja emotsionaalne mõju. Dramaturgiaga tegeleb professionaalne dramaturg, kes nõustab lavastajat ja aitab kujundada etenduse terviklikku kontseptsiooni.
Ajalooliselt ulatuvad dramaturgia alused antiikaja Kreeka teatrini, kus Aristoteles sõnastas oma "Luulekunstis" draamakunsti põhiprintsiibid. Tänapäeval on dramaturgia elav ja areng jätkuv valdkond, mis kohaneb uute väljendusvahenditega.
Etümoloogia
Tuleneb kreekakeelsest sõnast δραματουργία (dramatourgía), mis koosneb komponentidest δρᾶμα (drâma, 'tegu, tegevus') ja ἔργον (érgon, 'töö, tegevus').
Kasutusnäited
Lavastaja pidas oluliseks tugevdada näidendi dramaturgiat, et tegevus oleks publikule selgem.
Filmi dramaturgia tugines klassikalisele kolmevaatuseline struktuurle.
Teatri dramaturgia osakond analüüsis uut käsikirja enne lavastamisotsuse tegemist.
Aristotelese dramaturgia põhimõtted mõjutavad teatrikunsti siiani.