droonitõrje
Droonitõrje on mehitamata õhusõidukite ehk droonide tuvastamiseks, jälgimiseks ja nende tegevuse tõkestamiseks kasutatavate meetmete ja süsteemide kogum. Droonitõrje eesmärk on kaitsta tundlikke objekte, infrastruktuuri või üritusi soovimatu droonitegevuse eest.
Droonitõrje on kaitse- ja turvalisussüsteemide valdkond, mis hõlmab tehnoloogiaid ja meetodeid mehitamata õhusõidukite ehk droonide vastu. Droonitõrje süsteemid võimaldavad tuvastada lähenevaid droone, määrata nende asukohta ja lennusuunda ning vajadusel tõkestada nende lendu või maandada need kontrollitult. Kasutatakse nii elektroonilist seiret (radarid, raadiosageduste jälgijad) kui ka aktiivseid tõrjemeetodeid (häiresagedused, GPS-blokkijad, püügivõrgud, suunatud energiarelvad). Droonitõrge on muutunud kriitiliseks nii sõjalises kontekstis kui ka tsiviilkeskkonnas, kus droonid võivad ohustada lennujaamu, avalikke üritusi, valitsusasutusi või kriitilise tähtsusega taristut. Eriti aktuaalseks on see muutunud kaasaegsetes konfliktides, kus väikesed ja odavad droonid on laialt kasutusel nii luureks kui ka rünnakuteks. Eestis on droonitõrjevõimekust arendatud kaitseväes ja kriitilise taristu kaitseks, arvestades kaasaegse hübriidohu ja Venemaa sõjaliste tegevustega Ukrainas.
Kasutusnäited
Lennujaam investeeris uude droonitõrje süsteemi, et vältida õhukiirus ohtlikke olukordi.
Kaasaegne droonitõrje suudab tuvastada isegi väikeseid droone mitme kilomeetri kauguselt.
Kaitsevägi testib erinevaid droonitõrje tehnoloogiaid, et kaitsta oma baase ja operatsioone.
Suurürituste turvalisus nõuab tänapäeval ka droonitõrje võimekust.
Ukraina kogemus on näidanud, kui oluline on tõhus droonitõrje kaasaegses sõjapidamises.