dušš
Dušš on sanitaarseade, mis pihustab vett keha pesemiseks, või ruumi, kus selline seade asub. Kasutatakse igapäevases hügieenitoimingus kiire ja praktilise pesemisviisina.
Dušš on sanitaarseade, mis pihustab vett düüside kaudu keha pesemiseks. Seade koosneb tavaliselt dušiotsast, käsidušist või laeduššist, kraanisegistist ning tihendatud duššinurga põrandast koos äravooluga. Dušš on vanni kõrval teine peamine viis keha pesemiseks koduses vannitoas. Dušš tähendab ka ruumi või nurka vannitoas, kus dušiseade asub. Dušširuum võib olla eraldatud duššiseinade, -ustega või dušškardinaga. Dušši all seistes langeb pihustatud vesi ülalt või küljelt pesemiseks, samas kui vann täidetakse veega, kuhu inimene istub. Dušš on veekasutuse poolest säästlikum kui vannivõtt, sest kulutab tavaliselt vähem vett. Sõna «dušš» kasutatakse ka igapäevases kõnepruugis pesemise tegevuse kohta, näiteks «käisin dušši all» või «võtsin kiire dušši». Avalikes kohtades nagu spordikeskused, ujulad ja hotelliruumid on dušširuumid tavaliselt eraldiseisvad kabiinid.
Etümoloogia
Pärineb prantsuse keelest «douche», mis tähendab veejouga pesemist või loputamist. Jõudnud eesti keelde saksa keele vahendusel (sks Dusche).
Kasutusnäited
Hommikul võtan alati värskendava dušši, enne kui tööle lähen.
Korteri vannitoas on dušš nurgakabiiina, mis säästab ruumi.
Pärast trenni käisin spordiklubis dušši all ja tunne oli kohe parem.