energia
Energia on füüsikaline suurus, mis väljendab keha või süsteemi võimet teha tööd või põhjustada muutusi. Energia ei teki ega hävi, vaid muutub ühest vormist teise.
1. Füüsikas on energia põhiline suurus, mis kirjeldab süsteemi võimet sooritada tööd või tekitada soojust. Energia esineb paljudes vormides: kineetiline energia (liikumisenergia), potentsiaalne energia (asendienergia), soojusenergia, elektrienergia, keemiline energia, tuumaenergia jne. Energia jäävuse seaduse kohaselt ei teki energia tühjusest ega hävi kuhugi, vaid muutub ühest vormist teise. Energia mõõdetakse džaulides (J) või kilowatt-tundides (kWh). 2. Igapäevakeeles tähistab energia ka inimese füüsilist ja vaimset jõudu, elujõudu või aktiivsust. Öeldakse näiteks, et keegi on täis energiat või tal on vähe energiat. 3. Energeetikasektoris viitab energia elektri-, soojuse- või kütuse tootmisele ja tarbimisele. Räägitakse taastuvatest energiaallikatest (päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia) ja fossiilsetest kütustest (nafta, gaas, kivisüsi). Energiasõltumatus ja rohepööre on Eestis olulised teemad. 4. Esineb ka vaimsetel ja esoteerilistel kontekstidel, kus räägitakse positiivsest või negatiivsest energiast, energia väljade puhastamisest vms.
Etümoloogia
Kreeka keelest energeia (ἐνέργεια), mis tähendab 'tegevust, toimet, tööd', koosneb eesliitetest en- ('sees') ja ergon ('töö').
Kasutusnäited
Päiksepaneelid muudavad päikese energia elektrienergiat.
Pärast puhkust olin täis energiat ja valmis uuteks väljakutseteks.
Eesti soovib vähendada sõltuvust fossiilsetest energia allikatest.
Liikuv keha omab kineetilist energiat.
Taastuvad energia allikad on keskkonnasõbralikumad kui kivisüsi.