enne

Sõna "enne" on eesti keeles mitmekülgne sõna, mida kasutatakse peamiselt ajasuhete väljendamiseks. Määrsõnana näitab see, et mingi tegevus või sündmus toimus varasemas ajahetkes võrreldes praeguse või mõne muu sündmusega (nt "Ma olin siin juba enne"). Kaassõnana esineb see koos nimisõnaga omastavas käändes, väljendades ajalist eelnemist (nt "enne sööki", "enne sõda").

Ajalises tähenduses on "enne" vastandiks sõnale "pärast" või "hiljem". See on üks sagedamini kasutatavaid ajamäärusi eesti keeles ja esineb nii kõnekeeles kui ka kirjakeeles võrdselt. Sõna võib väljendada nii lähiminevikku kui ka kaugeid ajaloolisi perioode.

Harva esineb "enne" ka ruumilises tähenduses, tähendades ees- või esiosa (nt vanemas keelekasutuses "enne maja" võis tähendada maja eesosat). Kaasaegses eesti keeles on ruumiline kasutus peaaegu täielikult asendunud ajalisega.

Sõna "enne" on sageli kasutusel ka võrdlustes ja tingimuslausetes, eriti seoses mineviku sündmuste järjestamisega või soovide väljendamisega (nt "Oleks ma seda enne teadnud!").