häbitunne
Häbitunne on ebameeldiv tunne, mis tekib siis, kui inimene tunneb end teiste silmis vääritult, ebasobivalt või alandatult käitunud olevat või kui ta ei vasta ühiskondlikele ootustele ja normidele.
Häbitunne on üks põhilisi negatiivseid emotsioone, mis tekib siis, kui inimene tunneb, et ta on käitunud viisil, mis ei vasta tema enda või teiste ootustele, või kui ta tunneb end teiste silmis alandatult, ebasobivalt või vääritult. Häbitunne erineb süütundest selle poolest, et häbi keskendub inimese minakujundile ja sellele, kuidas teised teda näevad, samas kui süütunne keskendub konkreetsele teole või käitumisele. Häbi on tugevalt seotud sotsiaalse kontekstiga – inimene häbeneb sageli sellistes olukordades, kus ta tunneb, et on teinud midagi, mis võiks tekitada teistes halvustavat või hukka mõistvat suhtumist. Häbitunde füüsilised ilmingud võivad olla näopunetus, silmade alavatamine, kehakeele suletud muutumine ja soov end peita või olukorrast lahkuda. Psühholoogias peetakse häbitunnet oluliseks sotsiaalseks emotsiooniks, mis aitab reguleerida inimeste käitumist ühiskonnas ja julgustab neid järgima ühiseid norme ja väärtusi. Liigne või krooniline häbitunne võib olla seotud mitmesuguste psühholoogiliste probleemidega, nagu madal enesehinnang, ärevushäired või depressioon. Kultuuriliselt on häbitundel oluline roll paljudes ühiskondades, kuigi selle väljendamise viisid ja põhjused võivad kultuuriti erineda.
Etümoloogia
Liitsõna: häbi (alanduse või ebaväärikuse tunne) + tunne (emotsionaalne seisund)
Kasutusnäited
Pärast avalikku komistamist valdas teda tugev häbitunne.
Laps tundis häbitunnet, kui õpetaja teda kogu klassi ees noomis.
Häbitunne sunnib meid sageli vältima olukordi, kus oleme varem ebaõnnestunud.