hinduism
Hinduism on India poolsaarel tekkinud usuline ja filosoofiline traditsioon, mis on maailma vanim siiani praktiseeritav religioon. Hinduismile on iseloomulik jumalate rohkus, karma ja reinkarnatsioonõpetus ning kastisüsteem.
Hinduism on India poolsaarel tekkinud usuline ja filosoofiline traditsioon, mida peetakse maailma vanimaks siiani praktiseeritavaks religiooniks. Hinduism pole ühtne usund kindla asutaja või dogmaatilise õpetusega, vaid pigem kogum erinevaid usundeid, filosoofiaid ja praktikaid, mis on arenenud India poolsaarel üle 4000 aasta. Hinduismil on üle miljardi järgija, kellest enamik elab Indias ja Nepalis. Hinduismi põhijooned hõlmavad uskumust paljudesse jumalatesse (Brahma, Vishnu, Shiva jt), kusjuures paljud hinduistid näevad neid erinevate jumalikkuste avaldusvormidena. Keskseteks õpetusteks on karma (tegude seadus), samsara (sünniring), dharma (kohus ja kõlbeline käitumine) ning moksha (vabanemise saavutamine sünnide ja surmade ringist). Hinduismiga on seotud ka kastisüsteem, mis traditsiooniliselt jagas ühiskonna rangelt hierarhilisteks rühmadeks, kuigi tänapäeval on selle mõju nõrgenenud. Hinduismi pühad tekstid hõlmavad Vedasid, Upanishade, Bhagavad-Giitat ning eeposeid Mahabharata ja Ramayana. Olulised praktikad sisaldavad jooga, meditatsiooni, palveid (puja) ja pühkäike.
Etümoloogia
Sõna pärineb pärsia sõnast 'hindu', mis tähistab India jõge ning laiemalt India piirkonda ja seal elavaid inimesi. Religiooni nimetusena võeti kasutusele 19. sajandil.
Kasutusnäited
Hinduism on maailma kolmandik suurim religioon kristluse ja islami järel.
India kultuur on sügavalt mõjutatud hinduismist ja selle traditsioonilistest väärtustest.
Hinduismi järgi sünnib hing pärast surma uuesti, kuni saavutab lõpliku vabaduse.