hõbemedal
Hõbemedal on võistlustel või konkurseil teise koha eest antav medal, mis on valmistatud hõbedast või hõbedasevärviline. Olümpiamängudel ja teistel suurturniiridel märgib hõbemedal teise koha saavutust.
Hõbemedal on auhinnamärk, mida antakse tavaliselt võistlustel, konkurssidel või spordivõistlustel teise koha eest. Medalid on traditsiooniliselt järjestatud kolmeastmeline süsteem: kuldmedal esimese, hõbemedal teise ja pronksmedal kolmanda koha eest. Hõbemedal on kas hõbedast valmistatud või hõbedasevärviline medal. Olümpiamängudel kasutatakse medalite süsteemi 1904. aastast ning hõbemedal tähistab seal alati teist kohta. Samuti antakse hõbemedaleid maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja teistel rahvusvahelistel spordivõistlustel. Lisaks spordile kasutatakse hõbemedaleid ka teadus-, kultuuri- ja hariduskonkurssidel, kus hinnatakse teaduslikke saavutusi, kunstiteoseid või õpilaste töid. Eesti sportlased on võitnud olümpiamängudelt kümneid hõbemedaleid erinevates alades. Väljendit «hõbemedal» kasutatakse mõnikord ka ülekandeliselt tähistamaks teist kohta või peaaegu võitu saavutanud tulemust.
Etümoloogia
Liitsõna: hõbe (väärismetall) + medal (auhinnamärk, ladinakeelsest sõnast medalia).
Kasutusnäited
Eesti suusataja võitis taliolümpiamängudelt hõbemedali.
Võistlusel saavutas ta hõbemedali, jäädes kuldmedalile vaid ühe punkti kaugusele.
Maailmameistrivõistlustel pälvis meie koondis hõbemedali, kaotades finaalis põnevale vastasele.