hüpertensioon
Hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on seisund, kus vererõhk arterites on püsivalt kõrgem kui normaalne tase, mis suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski.
Hüpertensioon on meditsiiniline seisund, mille puhul veri surub veresoonte seintele liiga suure jõuga. Normaalseks vererõhuks peetakse alla 120/80 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), kõrgvererõhust räägitakse tavaliselt siis, kui näidud on korduvalt 140/90 mmHg või kõrgemad. Esimene number (süstoolne rõhk) näitab survet südame löökide ajal, teine (diastoolne rõhk) südame puhkefaasis. Hüpertensioon on üks levinumaid terviseprobleeme üle maailma ja Eestis, seda esineb ligikaudu igal kolmandal täiskasvanul. Probleem on selles, et kõrgvererõhk kulub pikka aega märkamatult, sümptomeid võib üldse mitte olla. Seetõttu nimetatakse hüpertensiooni ka «vaikseks tapjaks» – ravimata jäetuna kahjustab see aastate jooksul südant, ajuveresoonkonda, neerusid ja teisi organeid. Haigus võib põhjustada insultı, südameinfarkti, südamepuudulikkust, neerukahjustust ja nägemisprobleeme. Hüpertensiooni põhjused jagunevad kahte rühma: esmane (essentsiaalne) hüpertensioon, mille täpne põhjus pole teada, kuid mida mõjutavad pärilikkus, elustiil, toitumine ja stress, ning teisene hüpertensioon, mis tuleneb konkreetsest haigusest nagu neeruhaigus või hormoonihäire. Ravi hõlmab elustiiliga seotud muudatusi (soolakasutuse vähendamine, regulaarne liikumine, tervislik toitumine, alkoholi piiramine) ning vajaduse korral vererõhku alandavaid ravimeid. Regulaarne vererõhu jälgimine on tähtis osa haiguse ennetamisest ja kontrollist.
Etümoloogia
Kreeka keelest hyper («üle, liiga») + teinein («pingutama, venitama»), tähistab kõrgenenud pinget veresoonte seintes.
Kasutusnäited
Arst diagnoosis tal hüpertensiooni ja määras vererõhku alandavad ravimid.
Ravimata hüpertensioon suurendab oluliselt insuldi ja südameinfarkti riski.
Perearstid soovitavad üle 40-aastastel inimestel regulaarselt hüpertensiooni sõeluuringul käia.