induktsioon
Induktsioon on järeldamismeetod, kus üksikjuhtumite vaatlustest tehakse üldistusi ja jõutakse üldreeglini. Füüsikas tähendab induktsioon elektrivoolu või magnetvälja tekitamist muutuva magnetvälja mõjul.
1. Loogika ja teadusmeetodis on induktsioon järeldusviis, kus üksikjuhtumite või vaatluste põhjal tehakse üldistus või sõnastatakse üldreegel. Näiteks kui kõik seni vaadeldud luiged on olnud valged, võib induktiivselt järeldada, et kõik luiged on valged. Induktiivne meetod on teaduses oluline, kuid ei anna kunagi absoluutset kindlust, sest uued vaatlused võivad üldistust ümber lükata. Vastandub deduktsioonile, kus üldreeglist tehakse järeldusi üksikjuhtumite kohta. 2. Füüsikas on elektromagnetiline induktsioon nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab juhtmes elektrivoolu või elektrivälja. Selle avastasid 19. sajandil Michael Faraday ja Joseph Henry. Elektromagnetiline induktsioon on paljude seadmete töö aluseks, nagu generaatorid, transformaatorid ja induktsioonpliidid. Induktsioonpliit kuumutab toitu magnetvälja abil, mis tekitab panni põhjas elektrivoolu ja seega soojust. 3. Matemaatikas on matemaatiline induktsioon tõestamismeetod, mida kasutatakse väidete tõestamiseks kõigi naturaalarvude kohta. Meetod koosneb kahest sammust: tõestatakse väide esimese arvu jaoks ja näidatakse, et kui väide kehtib mingile arvule, kehtib see ka järgmisele.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast inductio 'sisseviimine, põhjustamine', mis tuleneb verbist inducere 'sisse viima'
Kasutusnäited
Teadlane kasutas induktsiooni meetodit, kogudes andmeid sadade katsete põhjal ja tehes seejärel üldistuse.
Induktsiooni teel ei saa kunagi saavutada täielikku kindlust, sest alati võib ilmneda vastuväide.
Elektromagnetiline induktsioon on aluseks generaatori töös, kus magnetvälja muutmine tekitab elektrivoolu.
Induktsioonpliit on energiatõhusam kui tavaline elektripliit, sest soojus tekib otse panni põhjas.
Matemaatilise induktsiooni meetodil tõestati, et valem kehtib kõigi naturaalarvude korral.