infarkt
Infarkt on elundi või koe äkine kahjustus, mis tekib verevarustuse äkilise katkemise tagajärjel, kõige sagedamini südamelihase infarkt (müokardiinfarkt).
Infarkt on meditsiiniline seisund, kus elundi või koe osa sureb verevarustuse äkilise katkemise tõttu. Kõige levinumalt mõistetakse infarkti all südameinfarkti ehk müokardiinfarkti, kus südamelihas jääb ilma hapnikurikast verest, tavaliselt südame pärgarteri ummistuse tõttu. Südameinfarkt on eluohtlik seisund, mis nõuab kiirset arstiabi. Peamised sümptomid on järsk valu rinnus, mis võib kiirguda kätte, kaela või lõuga, hingamisraskus, higistamine ja ärevus. Infarkt võib tekkida ka teistes elundites, näiteks ajuinfarkt (insuldi üks vorm), neerude infarkt või soole infarkt. Südameinfarkti riskiteguriteks on kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, ülekaal, diabeet, liikumisvaene eluviis ja stress. Ravi hõlmab vereringet taastava ravi, ravimeid ning hiljem eluviisi muutusi ja taastusravi. Eestis on südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas infarkt, üks peamisi surmapõhjuseid.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «infarctus», mis tähendab 'ummistatud, täidetud'
Kasutusnäited
Kiirabi viis mehe haiglasse kahtlusega infarkt.
Südame infarkt nõuab viivitamatut arstiabi, kuna iga minut on oluline.
Pärast infarkti läbipõdemist pidi ta mitu kuud taastusravil käima.