inimkaubandus
Inimkaubandus on raske kuritegu, kus inimesi väärkoheldes sunnitakse tööle, prostitutsioonis osalema või muul viisil ära kasutatakse. Ohvrid satuvad sageli sunnitööle, seksuaalsele ärakasutamisele või organikaubanduse ohvriks.
Inimkaubandus on ülemaailmne probleem, kus inimesi värbatakse, transporditakse, peidetakse või vastu võetakse eesmärgiga neid ära kasutada. Ärakasutamine võib olla sunnitöö, seksuaalne ärakasutamine, orjus, organite eemaldamine või muu inimväärikust alandav kohtlemine. Kurjategijad kasutavad ohvrite kontrollimiseks sageli vägivalda, ähvardusi, pettust või ohvri abitut olukorda. Inimkaubandus on karistusseadustikus rangelt keelatud ja karistatav pikaajalise vangistusega. Eestis tegeleb inimkaubanduse juhtumitega politsei- ja piirivalveamet ning ohvritele pakuvad abi mitmed tugiteenused. Ohvriteks võivad langeda kõik inimesed, kuid eriti haavatavad on majanduslikult raskustes, madalama haridustasemega või sotsiaalselt isoleeritud isikud. Inimkaubandust ei tohi segi ajada inimeste salakaubaveoga, mis on ebaseaduslik piiride ületamine – inimkaubanduses on alati tegemist ärakasutamisega ja ohvri tahte murdmisega. Rahvusvahelisel tasandil võitlevad inimkaubanduse vastu ÜRO, Euroopa Liit ja mitmed inimõiguste organisatsioonid. Eestis toimub ennetustöö, ohvrite tuvastamine ja kurjategijate kohtutoomisele saatmine riigi ja vabaühenduste koostöös.
Kasutusnäited
Politsei avastas inimkaubanduse juhtumi, kus välismaalasi sunditi ebaseaduslikult ehitustöödel osalema.
Inimkaubanduse ohvritele pakutakse Eestis varjupaika ja psühholoogilist tuge.
Piirivalve koolitab ametnikke inimkaubanduse märkide äratundmiseks.