inimkeha

Inimkeha on inimese anatoomia ja füsioloogia koondmõiste, mis hõlmab kogu füüsilist struktuuri alates rakkudest kuni tervete elundsüsteemideni. Täiskasvanud inimkeha koosneb ligikaudu 37 triljonist rakust, mis moodustavad kudesid, elundeid ja kehasüsteeme nagu hingamissüsteem, seedesüsteem, vereringe, närvisüsteem ja skeletilihassüsteem. Inimkeha põhilised välised osad on pea, kael, kehatüvi ning ülemised ja alumised jäsemed. Sisemiselt jaguneb keha süsteemideks, mis täidavad erinevaid eluks vajalikke funktsioone: hapniku transport, toitainete seedimine ja omastamine, jäätmete eraldumine, liikumine, ainevahetus ja paljunemine. Inimkeha uurimine on anatoomia, füsioloogia ja meditsiini keskne valdkond. Kultuuriliselt ja eetiliselt käsitletakse inimkeha kui inimväärikuse ja isikupuutumatuse olulist osa, millele kehtivad erinevad õiguslikud ja eetilised normid. Igapäevases keelekasutuses viitab inimkeha ka üldisele füüsilisele seisundile, tervisele ja väljanägemisele.