jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine, ringlussevõtt ja kõrvaldamine. See hõlmab kõiki tegevusi, mis seotud prügi ja jäätmetega alates nende tekkimisest kuni lõpliku käitlemiseni.
Jäätmekäitlus on süstemaatiline tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, sorteerimist, vedamist, taaskasutamist, ringlussevõttu, töötlemist ja kõrvaldamist. See on oluline keskkonnakaitseala, mille eesmärk on vähendada jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning hoida kokku loodusvarasid. Jäätmekäitlus jaguneb mitmeks osaks. Kodumajapidamistes tähendab see prügikastide tühjendamist, eraldi jäätmeliikide kogumist (paber, plast, klaas, biolagunevad jäätmed) ning ohtlike jäätmete (patareid, ravimid, elektroonikaromu) nõuetekohasesse kogumispunkti viimist. Ettevõtetes ja tööstuses hõlmab jäätmekäitlus tootmisjäätmete sorteerimist, ohtlike ainete eraldi käitlemist ning võimalusel tooraine ringlussevõttu. Eestis reguleerivad jäätmekäitlust jäätmeseadus ja mitmed keskkonnaministeeriumi määrused. Kohalikud omavalitsused korraldavad olmejäätmete käitlust, sõlmides lepinguid jäätmekäitlusettevõtetega. Tänapäeval rõhutatakse jäätmehierarhiat: kõigepealt tuleb vältida jäätmete teket, seejärel eelistada taaskasutust ja ringlussevõttu ning alles viimasena kõrvaldamist (prügilasse viimist või põletamist). Eestis kehtib pakendiaktsiis ja pandisüsteem, mis soodustab taaskasutust. Jäätmekäitluse eesmärk on liikuda ringmajanduse suunas, kus võimalikult palju materjale kasutatakse uuesti ja vähem jõuab prügilasse.
Kasutusnäited
Korralik jäätmekäitlus algab kodust, kus peab prügi liigiti sorteerima.
Linna jäätmekäitlus muutus tõhusamaks pärast uute konteinerite paigaldamist.
Ettevõte pidi parandama oma ohtlike ainete jäätmekäitlust, et vastata keskkonnakaitsenõuetele.