järeldus
Järeldus on mõtte- või arutluskäigu tulemusena saadud lõppjäreldus või kokkuvõte, mis tuleneb faktidest, tähelepanekutest või eeldustest.
Järeldus on loogilise mõtlemise, arutluse või uurimise tulemusena saadud lõppjäreldus või kokkuvõte. See on väide või otsustus, mis tuleneb eelnevalt esitatud faktidest, tõenditest, vaatlustest või argumentidest. Näiteks kui kõik tõendid näitavad, et väljaspool sajab, võib teha järelduse, et peaks vihmavarju kaasa võtma. Järeldused võivad olla nii formaalsed kui igapäevased. Teadustöös ja uurimuses on järeldus oluline osa, kus uurija esitab tulemuste põhjal tehtud kokkuvõtte ja tõlgenduse. Filosoofias ja loogikas eristatakse deduktiivseid järeldusi (mis tulenevad loogiliselt eeldustest) ja induktiivseid järeldusi (mis põhinevad üldistustel). Igapäevaelus teeme järeldusi pidevalt, tõlgendades ümbritsevat maailma ja tehes otsuseid saadud teabe põhjal. Järeldus võib olla õige või vale, sõltuvalt sellest, kui hästi see vastab tegelikkusele ja kui korrektselt on arutluskäik üles ehitatud.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «järeldama», mis omakorda pärineb sõnast «järel» (tulenevalt millestki, millegi põhjal)
Kasutusnäited
Uurimistulemuste põhjal jõudsime järeldusele, et uus ravimeetod on tõhus.
Millise järelduse sa nendest andmetest teeksid?
Tema järeldus oli ennatlik, sest kõiki fakte ei olnud veel kogutud.
Lõpetuseks esitas professor järeldused viieaastase uurimistöö kohta.