juhtumine
Juhtumine on mingi sündmus, juhtum või olukord, mis on aset leidnud või toimunud. Samuti kasutatakse seda keeleteaduses nimisõnade käändevormide tähistamiseks (grammatiline kategooria).
1. Igapäevases keeles tähendab juhtumine mingit sündmust, juhtumit või vahejuhtumit, mis on aset leidnud. See võib olla nii tavaline kui erakordne olukord või intsident. Näiteks võidakse rääkida õnnetust juhtumist, huvitavast juhtumist või kahtlasest juhtumist. 2. Keeleteaduses ja grammatikas on juhtumine (kääne) nimisõna, asesõna või omadussõna muutevorm, mis väljendab sõna suhet teiste sõnadega lauses. Eesti keeles on 14 käändet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, kaasaütlev, ilmaütlev ja komitatiiv. Iga kääne vastab teatud küsimusele ja täidab lauses kindlat grammatilist rolli. 3. Õiguskeeles ja ajakirjanduses viitab juhtumine sageli konkreetsele juhtumile, vahejuhtumile või intsidendile, mida uuritakse või millest räägitakse. Näiteks võib rääkida kriminaaljuhtumist, õiguslikust juhtumist või politseijuhtumist.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «juhtuma» ja liitega -mine, mis moodustab tegevust või seisundit tähistavaid nimisõnu.
Kasutusnäited
Politsei uurib täna hommikul toimunud juhtumit kesklinna piirkonnas.
Eesti keeles on 14 juhtumit ehk käänet, mis muudavad sõnade lõppe.
See oli väga ebatavaline juhtumine, mida ma pole varem kogenud.