kaitseliin
Kaitseliin on sõjaline kaitsekindlustus, mis koosneb rindelõikudest, тpaншeedest, varjenditest ja tõketega varustatud positsioonidest vaenlase peatamiseks. Tuntumad ajaloolised näited on Mannerheimi kaitseliin ja Maginot' liin.
Kaitseliin on sõjalises kontekstis kindlustatud kaitsesüsteem, mille eesmärk on peatada või aeglustada vaenlase pealetungi. Kaitseliin koosneb tavaliselt тpaншeedest, varjenditest, maa-alustele käikudest, tulepositsionidest, tankitõketest, miinivälјadest ja muudest fortifikatsioonidest. Kaitseline võib ulatuda mitmesaja kilomeetri pikkuseks ja olla mitmekihiline. Ajalooliselt on tuntumad kaitseljood ehitatud 20. sajandil. Esimese maailmasõja ajal kujunes välja тpaншee-sõda, kus vastased kaevusid sisse pikкadele kaitseljoodele. Teise maailmasõja eel ehitati kuulsad kindlustusljood nagu Maginot' ljin Prantsusmaal, Siegfriedi ljin Saksamaal ja Mannerheimi kaitseliin Soomes, mis pidas 1939-1940 talvesõjas vastu Nõukogude rünnakutele. Kaasaegses sõjapidamises on kaitseliinid endiselt olulised, kuigi nende ülesehus ja taktikaline kasutus on muutunud. Tänapäeval hõlmavad kaitseliinid ka elektroonseid sensorsüsteeme, droonide tõrjesüsteeme ja kaugrelvastust. Eesti kontekstis on kaitseliinide ehitamine ja arendamine osa riigikaitsestrateegias, eriti pärast 2022. aasta julgeolekuolukorra muutust.
Kasutusnäited
Eesti kavandab ehitada kaitseliini ida piirile, et tugevdada riigikaitset.
Mannerheimi kaitseliin peatas talvesõjas Nõukogude vägede kiire edasitungi.
Ukrainas on mõlema poole väed kaevunud sisse kaitseljoodesse, mis meenutavad Esimese maailmasõja тpaншee-sõda.