kaitsemask
Kaitsemask on näo ette kantav vahend, mis kaitseb kandja hingamiselundeid tolmu, saasteainete, nakkuslike piisknakkuste või muude kahjulike ainete eest ning võib vähendada ka haiguse edasikandumist teistele.
Kaitsemask on isikukaitsevahend, mida kantakse näo ees suu ja nina katteks, et kaitsta hingamiselundeid erinevate ohtude eest. Maske kasutatakse mitmel eesmärgil: 1) kaitseks õhus levivate nakkuste, näiteks gripiviirusliku või koroonaviirusliku haiguse eest; 2) tolmu, suits või muude õhusaaste eest kaitseks tööstuses ja ehitusel; 3) haiguse edasikandumise vähendamiseks teistele inimestele, kui kandja ise on haige. Kaitsmaskid jagunevad tüüpideks vastavalt filtreerimisvõimele ja kasutusviisile. Levinuimad on ühekordsed meditsiinilised maskid (kirurgilised maskid), mitmekihilised respiraatorid (nt FFP2, FFP3, N95) ja korduvkasutatavad riidest maskid. COVID-19 pandeemia ajal muutus kaitsemaski kandmine avalikes kohtades paljudes riikides, sealhulgas Eestis, kohustuslikuks või tungivalt soovitatud. Kaitsemaski efektiivsus sõltub selle õigest kandmisest (nina ja suu katvalt), materjalist ja tihedusest. Meditsiinis kasutatakse kaitsemasked nii patsientide kaitseks kui ka tervishoiutöötajate enda kaitsmiseks nakatumise eest.
Kasutusnäited
Apteegist sai osta nii ühekordseid kaitsemasked kui ka korduvkasutatavaid kangast maske.
Gripihooajal on soovitatav rahvarohketes kohtades kaitsemasket kanda.
Ehitustöölised peavad lihvimistööde ajal kandma tolmu eest kaitsevat kaitsemasket.
Pandeemia ajal oli kaitsemask avalikes ruumides kohustuslik.
Arst kandis operatsiooni ajal steriilset kaitsemasket.