kartellikokkulepe
Kartellikokkulepe on mitme sama turul tegutseva ettevõtte vaheline salajane või avalik kokkulepe, mille eesmärk on piirata konkurentsi, kokku leppida hindades, jagada turgu või piirata tootmismahte. Enamikus riikides, sealhulgas Eestis ja Euroopa Liidus, on kartellikokkuleppad keelatud kui konkurentsi kahjustavad tegevused.
Kartellikokkulepe on kahe või enama samas majandussektoris tegutseva ettevõtte vaheline kokkulepe, mille eesmärk on piirata või moonutada konkurentsi. Kartellid võivad kokku leppida hindades (hinnakartellis määravad ettevõtted ühiselt müügihinnad), jagada omavahel turge või kliente (turujaotuskartellis lepitakse kokku, kes millisel alal tegutseb), piirata tootmismahte või koordineerida pakkumisi avalikes hangetes. Kartellikokkulepe on üheks raskemaks konkurentsiseaduse rikkumiseks, kuna see kahjustab otseselt tarbijate huve ja takistab vaba konkurentsi toimimist. Eestis tegeleb kartellidega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes võib määrata kartelliliikmeks olevatele ettevõtetele märkimisväärseid trahve. Euroopa Liidu tasandil jälgib kartellikokkuleppeid Euroopa Komisjon. Kartellid võivad olla vertikaalsed (erineva tasandi ettevõtted) või horisontaalsed (sama tasandi konkurendid), kusjuures horisontaalsed kartellikokkuleppad on kõige ohtlikumad ja rangelt keelatud. Mõned kartellid toimivad avalikult seaduslikult kehtestatud raamides, kuid enamik kartellikokkuleppeid tehakse salaja, et vältida õiguslikke tagajärgi. Kartelliosalised võivad saada karistuse kergendamist, kui nad ise rikkumisest teavitavad (leebusmenetlus).
Kasutusnäited
Konkurentsiamet tuvastas viie ehitusettevõtte vahel kartellikokkulepe, mille raames jagati omavahel riigihangete turgu.
Euroopa Komisjon määras autotootjatele kokku 875 miljonit eurot trahvi kartellikokkuleppe eest, millega piirati katalüsaatorite tehnoloogia arendamist.
Kartellikokkulepe hindade osas võib tähendada tarbijatele kuni 30% kõrgemaid hindu kui vaba konkurentsi tingimustes.