kliimapoliitika
Kliimapoliitika on riikide, organisatsioonide või rahvusvaheliste institutsioonide tegevuskava ja meetmestik kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Hõlmab kasvuhoonegaaside heite vähendamist, taastuvenergia kasutamist ja kliimaeesmärkide seadmist.
Kliimapoliitika on süstemaatiline poliitikavaldkond, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste mõju ja aidata ühiskonnal nendega kohaneda. See hõlmab seadusandlikke meetmeid, majandusinstrumente, investeeringuid ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on suunatud kasvuhoonegaaside (eriti süsinikdioksiidi ja metaani) heite vähendamisele ning kliimasüsteemi stabiliseerimisele. Kliimapoliitika peamised suunad on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine (leevendamine ehk mitigatsioon), kohanemismeetmed (adaptatsioon) ning kliimamuutustega seotud riskide haldamine. Leevendamismeetmed hõlmavad fossiilkütuste kasutamise vähendamist, taastuvenergia arendamist, energiatõhususe parandamist, metsade ja süsinikneelujate kaitset. Kohanemismeetmed keskenduvad infrastruktuuri ja majanduse ettevalmistamisele kliimamuutuste tagajärgedeks, nagu üleujutused, põuad ja ilmastiku äärmuslikud nähtused. Eestis on kliimapoliitika oluline osa rohepöördest ja kujundatud Euroopa Liidu kliimaeesmärkide alusel. Eesti kliimapoliitika keskendub taastuvenergia osakaalu suurendamisele, põlevkivi kasutamise vähendamisele, hoonete energiatõhususe parandamisele ja transpordisektori rohelistamisele. Rahvusvahelisel tasandil tugineb kliimapoliitika Pariisi kliimakokkuleppele (2015), mille eesmärk on hoida globaalne soojenemine alla 2°C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega.
Kasutusnäited
Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärk on saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050.
Eesti kliimapoliitika keskendub taastuvenergia osakaalu suurendamisele ja põlevkivi kasutamise vähendamisele.
Tõhus kliimapoliitika nõuab nii riiklikke meetmeid kui ka rahvusvahelist koostööd.