koloriit

nimisõna neutraalne kunst

Koloriit on värviküllus, värvide omapärane kooskõla ja üldmulje kunstiteoses, kirjanduses või looduses. Laiemalt tähistab ka millegi iseloomulikku omapära või kolokaalsust.

Koloriit on kunstitermin, mis tähistab värvilaadi, värvitoonide omavahelist suhet ja üldist värvimuljet kunstiteoses. Maalikunstis hõlmab koloriit nii värvide valikut, nende intensiivsust, soojust või jahedust kui ka seda, kuidas värvid omavahel kõlavad ja harmooniat loovad.

Kirjanduses ja üldkeeles kasutatakse mõistet koloriit ka laiemalt, tähistamaks millegi iseloomulikku omapära, eripära või kohalikku värvingut. Näiteks võib rääkida ajastu koloriidist, rahvuslikust koloriidist või kohaliku kultuuri koloriidist, mõeldes silmas iseloomulikke tunnuseid ja atmosfääri.

Muusikas viitab koloriit helide värvingule ja kõlavärvile, orkestri või instrumendi omapärasele helikõlale. Koloriidi mõiste rõhutab eelkõige emotsionaalset ja meelelist mõju, mida värvid, helid või kirjeldused vaatajale, kuulajale või lugejale avaldavad.

Koloriit erineb pelgast värvist selle poolest, et on alati terviklik süsteem – see pole üksik värvitoon, vaid värvide ja värvingute koosmõju, mis loob ühtsuse ja õhkkonna.

Etümoloogia

Laenatud saksa keelest (Kolorit) või prantsuse keelest (coloris), mis tulenevad ladina sõnast color 'värv'.

Kasutusnäited

Konrad Mägi maalide koloriit on erksate ja puhtate värvidega.
Romaan annab hästi edasi 19. sajandi Pariisi koloriidi.
Orkestri koloriit oli rikas ja mitmekesine tänu puhkpillide osavale kasutamisele.
Vanalinna tänavate koloriit on säilinud tänu hoolikale restaureerimistööle.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt