loosung
Loosung on lühike, tabav hüüdlause või moto, mis väljendab mingit ideed, eesmärki või üleskutset. Loosungeid kasutatakse poliitikas, reklaamis, meeleavaldustel ja kampaaniates.
Loosung on lühike, kokkuvõtlik hüüdlause, moto või tunnuslause, mis väljendab mingit poliitilist, sotsiaalset või ideoloogilist ideed, eesmärki või üleskutset. Loosungid on tavaliselt lihtsad, kergesti meeldejäävad ja emotsionaalselt mõjuvad fraasid, mis on loodud inimesi mõjutama või mobiliseerima. Loosungeid kasutati ja kasutatakse palju poliitikas, eriti revolutsioonide, valimiskampaaniate ja meeleavalduste ajal. Näiteks Nõukogude Liidus ja teistes sotsialistlikes riikides olid loosungid igapäevaelu osa, kusjuures need olid sageli välja riputatud plakatitena tänavatel, tehaste seintele ja avalikes ruumides. Eestis mäletatakse veel nõukogude aegseid loosungeid nagu «Rahvaste sõprus on meie jõud!» või «Proletaarlased kõigi maade, ühinege!». Tänapäeval kasutatakse loosungeid endiselt kampaaniates, reklaamis ja aktivismis. Loosungid võivad olla nii poliitilised («Kliimakriis on nüüd!») kui ka kommentsiaalsed (reklaamide tunnuslaused). Loosung erineb tavalise moto või sloganist selle poolest, et seda seostatakse eelkõige poliitilise või ideoloogilise sõnumiga, kuigi mõisteid kasutatakse sageli ka sünonüümidena.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Losung), kus see tähistas sõjaväelist parooli või tunnussõna. Saksa keeles omakorda pärineb prantsuse sõnast logement.
Kasutusnäited
Meeleavaldajate loosungid nõudsid valitsuselt kiiret tegutsemist.
Nõukogude ajal olid ideoloogilised loosungid igal pool väljas.
Valimiskampaania loosung peab olema lühike ja meeldejääv.