lüpsma
Lüpsma on piima väljasurumise teel lehma, kitse või muu piimalooma nisadest piima võtmine. Laiemas tähenduses ka kellegi või millegi ärakasutamine, ülekantud tähenduses nt rahaliselt ammendamine.
1. Lüpsma on tegusõna, mis tähistab piima käsitsi või aparaadiga lehma, kitse, lamba või muu piimaandva looma nisadest väljasurumist. Traditsiooniliselt on lüpsmine olnud käsitööna tehtav talutöö, kus lüpsjad surusid käsitsi piima nisadest välja, tänapäeval kasutatakse laialdaselt lüpsiautomaate. Lüpsmine toimub tavaliselt kindlal ajal (hommikul ja õhtul), et tagada looma heaolu ja piima kvaliteet. 2. Ülekantud tähenduses kasutatakse sõna «lüpsma» kellegi või millegi ärakasutamise kohta, eriti kui keegi saab pidevalt kasu või raha kelleltki. Näiteks võidakse öelda, et keegi lüpsab teist inimest, kui ta kasutab teda ära rahaliselt või emotsionaalselt. Samamoodi võib lüpsta ressursse, tuge või hüvesid, kui neid kasutatakse ammendavalt ära ilma vastutasuta. 3. Eesti põllumajanduskultuuris on lüpsmine olnud sajandeid oluline osa talutöödest. Lüpsjate amet oli väärtustatud oskus ja lehma hea lüpsmistehnika oli oluline nii piimakoguse kui ka looma tervise seisukohalt.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga «lypsää». Sõnatüvi «lüps-» viitab surumisele, pigistamisele.
Kasutusnäited
Vanaema käis igal hommikul kell kuus lehmi lüpsmas.
Kaasaegses laudas lüpsavad robotid lehmi automaatselt.
Ta on aastaid lüpsnud oma vanemaid, kes maksavad kõik tema arved kinni.