ment
Slängiline, sageli negatiivse varjundiga sõna politseiniku kohta. Pärineb vene keelest ja on levinud peamiselt argikeeles ja noortekeeles.
Ment on slängiline nimetus politseiniku kohta, millel on tavaliselt negatiivne või põlglik varjund. Sõna kasutatakse eelkõige argikeeles, tänavakeeles ja noortekeeles, eriti olukordades, kus välditakse neutraalsemat sõna «politseinik» või «politseiametnik». Sõna pärineb vene keelest (мeнт), kus sellel on sarnane tähendus ja stiil. Eesti keeles võib seda kohata nii igapäevases kõnekeeles, sotsiaalmeedias kui ka räpilüürikas. Sõna kasutamine peegeldab tavaliselt distantsi või negatiivset suhtumist politseisse. Neutraalsemad vasted on «politseinik», «korravalvur» või «politseiametnik». Ametlikus keelekasutuses ja viisakas vestluses eelistatakse just neid neutraalseid termineid.
Etümoloogia
Laenatud vene keelest (мeнт), kus sõnal on sama tähendus ja slängiline, negatiivse varjundiga register.
Kasutusnäited
Tänavanurgal seisid kaks menti ja jälgisid möödujaid.
Kui mendid tulevad, siis lõpetame selle jutuga.
Ta sai mendilt trahvi kiiruseületamise eest.