nakkusoht
Nakkusoht on oht nakatuda nakkushaigusega, mis võib levida inimeselt inimesele või muul viisil. Nakkusoht on suurem tihedalt asustatud kohtades, haiguste puhangute ajal ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimeste puhul.
Nakkusoht on oht või tõenäosus nakatuda nakkushaigusega, mida põhjustavad viirused, bakterid, seened või parasiidid. Nakkusoht on eriti suur kohtades, kus inimesed viibivad koos suletud ruumides, nagu koolid, haiglad, ühistransport või suurüritused. Nakkusoht sõltub mitmetest teguritest: haigustekitaja levikuvõimest, nakkatumisviiside olemusest (õhu kaudu, otsekontaktiga, toidu või vee kaudu), inimeste hügieeniharjumustest ning populatsiooni immuunsusest. Gripi- või COVID-19 puhangute ajal räägitakse sageli suurenenud nakkusohust, mis tähendab, et nakatumise risk on keskmisest kõrgem. Nakkusohu vähendamiseks kasutatakse erinevaid meetmeid: käte pesemine, maskide kandmine, vaktsineerimine, haigetega kontakti vältimine ning nakkuskoldete isoleerimine. Tervishoius ja rahvatervises on nakkusohu hindamine oluline osa haiguste ennetamisest ja kontrollist. Avalike tervishoiuasutuste üks peamisi ülesandeid on teavitada rahvast nakkusohust ja anda juhiseid selle vähendamiseks.
Kasutusnäited
Gripiperioodil on ühistranspordis nakkusoht eriti suur.
Terviseamet hoiatas suurenenud nakkusohu eest lasteaedades.
Käte regulaarne pesemine vähendab oluliselt nakkusohtu.