narkoos
Narkoos on ravimite abil kunstlikult tekitatud teadvusekaotus ja valuaistingu kõrvaldamine, mida kasutatakse operatsioonide ja valulike meditsiiniliste protseduuride läbiviimiseks.
Narkoos ehk üldanesteesia on meditsiiniline seisund, mille puhul patsient on ravimite toimel teadvuseta, ei tunne valu ega reageeri väliskeskkonnale. Narkoosi ajal peetakse kunstlikult üleval patsiendi elutähtsaid funktsioone nagu hingamine ja vereringe.
Narkoosi annab anestesioloog, kes jälgib kogu operatsiooni vältel patsiendi seisundit ja reguleerib ravimite annuseid. Kasutatakse erinevaid narkoosiravimeid, mis manustatakse kas veeni või hingatakse sisse. Narkoos võimaldab läbi viia keerulisi ja pikaajalisi operatsioone ilma, et patsient tunneks valu või kannaks psüühilist stressi.
Lisaks üldnarkoosile kasutatakse meditsiinis ka piirkondlikku anesteesiat, kus tuimestatud on ainult teatud kehaosa. Narkoos on kaasaegse kirurgia võtmetähtsusega osa, mis võimaldab teha keerukaid meditsiinilisi sekkumisi ohutult ja humanitaarselt.
Narkoosi annab anestesioloog, kes jälgib kogu operatsiooni vältel patsiendi seisundit ja reguleerib ravimite annuseid. Kasutatakse erinevaid narkoosiravimeid, mis manustatakse kas veeni või hingatakse sisse. Narkoos võimaldab läbi viia keerulisi ja pikaajalisi operatsioone ilma, et patsient tunneks valu või kannaks psüühilist stressi.
Lisaks üldnarkoosile kasutatakse meditsiinis ka piirkondlikku anesteesiat, kus tuimestatud on ainult teatud kehaosa. Narkoos on kaasaegse kirurgia võtmetähtsusega osa, mis võimaldab teha keerukaid meditsiinilisi sekkumisi ohutult ja humanitaarselt.
Etümoloogia
Pärineb kreekakeelsest sõnast nárkōsis 'tuimus, jäikus', mis tuleneb verbist narkóō 'teen tuimaks'. Seotud sõnaga narkootikum.
Kasutusnäited
Operatsioon tehti üldnarkoosis ja kestis kolm tundi.
Patsiendile selgitati enne operatsiooni narkoosi riske ja võimalikke kõrvaltoimeid.
Anestesioloog kontrollis, kas narkoos on piisavalt sügav operatsiooni alustamiseks.