nartsiss
Nartsiss on kevadel õitsev sibullill, millel on valged või kollased õied ja iseloomulik lõhn. Tuntud ka kui enesekesksust väljendav isik või Kreeka müütide tegelane.
1. Nartsiss on kevadel õitsev sibultaim, mis kuulub perekonda Narcissus. Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks ning õitseb tavaliselt aprillis-mais. Õied on enamasti valged või kollased, tähelepanuväärse keskmise kroonilehega, mida nimetatakse ka kelluks või trompetiks. Nartsiss on üks Eesti aedades kõige populaarsemaid kevadlilli ning teda kasvatatakse nii peenardel kui ka metsistunult parkides. 2. Psühholoogias ja igapäevakeeles viitab nartsiss enesekesksele, enda imetlemisele keskendunud inimesele. See tähendus pärineb Kreeka mütoloogiast, kus kaunis noormees Narkissos armus oma peegelpilti, vaadates seda veesilmas, ning muutus lõpuks lilleks. Nartsissism on isiksusehäire, mida iseloomustab liialdatud enesehinnang, tunnustuse vajadus ja empaatiavõime puudumine. 3. Kevadeti müüakse nartsissililli eriti palju heategevuslikel eesmärkidel – Eestis on tuntud näiteks Vähiliidu nartsissikampaania, kus lille ostmine toetab vähihaigeid.
Etümoloogia
Kreeka mütoloogiast, noormees Narkissose nimest, kes armus oma peegelpilti ning muutus lilleks. Ladinakeelne taimeperekonna nimi Narcissus.
Kasutusnäited
Aeda istutatud nartsissid õitsevad kevadel kaunite kollaste õitega.
Ta on tõeline nartsiss, kes suudab ainult iseendast rääkida.
Vähiliidu nartsissikampaania toob kevadeti tänavatele roosat linti kandvaid lillmüüjaid.