närvivõrk
Närvivõrk on tehisintellekti mudel, mis jäljendab inimaju närviklrakkude ehk neuronite töömehhanismi, koosnedes omavahel ühendatud kunstlikest neuronitest, mis suudavad andmetest õppida ja mustreid ära tunda.
Närvivõrk on masinõppe ja tehisintellekti valdkonnas kasutatav arvutuslik mudel, mis on inspireeritud bioloogilise närvisüsteemi ehitusest ja toimimisest. See koosneb omavahel ühendatud kunstlikest neuronitest ehk sõlmedest, mis on organiseeritud kihtidesse: sisendkiht, üks või mitu varjatud kihti ning väljundkiht. Iga ühendus neuronite vahel kannab numbrilist kaalu, mis määrab signaali tugevuse, ja õppimise käigus kohandatakse neid kaale, et võrk suudaks teha täpsemaid ennustusi või otsuseid. Närvivõrgud on eriti tõhusad mustrite äratundmiseks piltidel, kõnes ja tekstis, masinlikes tõlgetes, näotuvastuses, meditsiinilises diagnostikas ja autonoomsetes sõidukites. Sügavad närvivõrgud ehk süvaõppe (deep learning) mudelid sisaldavad paljusid varjatud kihte ja on võimelised õppima äärmiselt keerukaid seoseid suurtest andmehulkadest. Eesti keeles kasutatakse ka termineid neurovõrk ja tehisnärvivõrk, kusjuures ingliskeelne vaste on neural network.
Kasutusnäited
Ettevõte kasutas sügavat närvivõrku, et tuvastada toodete kvaliteedivigu automaatselt.
Närvivõrgud on revolutsiooniliselt muutnud masinõppe võimekust piltide ja kõne töötlemisel.
Meditsiinilistel eesmärkidel treenitud närvivõrk suutis röntgenipiltidelt avastada haigusi peaaegu arsti täpsusega.