omaette
Omaette tähendab eraldi, iseseisvalt või teistest lahus olemist. Seda kasutatakse ka rõhutamaks millegi erilisust või unikaalsust.
Omaette on määrsõna ja omadussõna, mis väljendab eraldiseisvust, iseseisvust või teistest lahus olemist. Seda kasutatakse kirjeldamaks nii füüsilist eraldatust (nt «ta elas omaette») kui ka iseseisvat toimimist või olemasolu (nt «see on omaette valdkond»). Omaette võib viidata ka millegi erilisele, unikaalsele või tavapäratule omadustele, rõhutades selle eristavat iseloomu (nt «see on omaette lugu»). Sõna väljendab sageli teatud autonoomsust või sõltumatust teistest objektidest, inimestest või nähtustest. Igapäevakeeles kasutatakse seda väga laialdaselt erinevates kontekstides, alates ruumilisest eraldatusest kuni abstraktsete mõistete eristamiseni. Omaette võib olla nii positiivne (rõhutades iseseisvust) kui neutraalne (lihtsalt kirjeldades eraldatust) omadus.
Etümoloogia
Liitsõna: oma + ette. Tähendab sõna-sõnalt «omaette», väljendades iseseisvat või eraldatud olekut.
Kasutusnäited
Ta elas omaette majas metsa serval.
See on omaette teema, millest võiksime pikemalt rääkida.
Lapsed mängivad omaette ja ei vaja täiskasvanute abi.
Tema käitumine on omaette lugu – keegi ei saa sellest aru.
Iga osakond töötab omaette ja omavahel suhtlust on vähe.