otsa
Otsa on nimisõna, mis tähistab eseme, objekti või piirkonna kõige äärmisemat osa, lõppu või tippu. Kasutatakse ka ajaühikute, protsesside või varude ammendumise kohta.
Otsa on eesti keeles laialdaselt kasutatav nimisõna mitme tähendusega. 1. Füüsiline tähendus: eseme, objekti või piirkonna kõige äärmisem osa, lõpp või tipp. Näiteks laua otsa, tänava otsa, kepi otsa. Võib tähistada nii piklikku lõppu (vardapea) kui ka pealispinda (lauapind). 2. Ajaline ja protsessiline tähendus: millegi lõpp või lõppemine. Näiteks «päev saab otsa», «film läks otsa», «töö sai otsa». 3. Ammendumise tähendus: millegi otsasaamine, lõppemine tarbimise või kasutamise tõttu. Eriti levinud väljendis «otsa saama» või «otsas olema» - kui miski on ära kasutatud või ammendunud. Näiteks «leib on otsa saanud», «raha sai otsa», «kannatlik on otsas». Otsa kasutatakse ka paljudes väljendites ja liitsõnades, nagu otsapidi, otsakuti, otsaotsalt, otsast lõpuni. Sõna on põhisõnavara osa ja igapäevaselt väga sagedasti kasutatav.
Etümoloogia
Pärineb soome-ugri algkeelest, sama juurt leidub soome keeles sõnas «otsa» (otse, vastu).
Kasutusnäited
Istusime laua otsa ja hakkasime õhtust sööma.
Piim on külmkapist otsa saanud, pean poest juurde tooma.
Jalutasime tänava otsast otsani ja vaatasime kõiki poode.
Film sai otsa ja kõik lahkusid kinnosaalidest.
Kannatlik hakkas juba otsa saama, kui ta jälle hiljaks jäi.