paisumine
Paisumine on protsess, mille käigus keha, organ või ese suureneb mahus ja paistes välja, sageli vedeliku kogunemise või põletiku tagajärjel. Majanduses tähendab paisumine ka hindade üldist tõusu ja raha ostujõu langust.
1. Meditsiinis ja füsioloogias tähendab paisumine kehaosa, elundi või koe mahulise suurenemist, mis tekib tavaliselt vedeliku (veri, lümf, kudede vaheline vedelik) kogunemisest või põletikulisest reaktsioonist. Paisunud võib olla näiteks nägu, käed, jalad või kõht. Paisumine võib olla valulik või valutu, äge või krooniline. Seda põhjustavad muuhulgas vigastused, allergilised reaktsioonid, südame- või neeruhaigused, põletik või vereringehäired. 2. Keemias ja füüsikas kirjeldab paisumine ainete mahulise laienemise protsessi, mis toimub temperatuuri tõusul, niiskuse imamisel või keemiliste reaktsioonide toimel. Näiteks puit paisub niiskuse mõjul, metallid paisuvad kuumutamisel. 3. Majanduses on paisumine ehk inflatsioon olukord, kus kaupade ja teenuste hinnad tõusevad üldiselt ja pidevalt, mille tagajärjel raha ostujõud väheneb. Paisumist mõõdetakse tavaliselt tarbijahinnaindeksiga ja see mõjutab kogu majandust - säästude väärtust, palkade reaalset taset ning laenude tasuvust. Keskpangad püüavad paisumist kontrollida rahapoliitika vahenditega. 4. Üldisemas tähenduses kasutatakse sõna paisumine mis tahes eseme, struktuuri või nähtuse suurenemise, laienemise või turse kohta.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «paisuma», mis on suguluses sõnaga «pais» (tamm, paisjärv). Algne tähendus seostub vee tõusuga ja paisutamisega.
Kasutusnäited
Pärast vigastust tekkis pahkluul tugevat paisumist ja valu.
Allergiline reaktsioon põhjustas näo paisumist ja hingamisraskusi.
Keskpank tõstis intressimäärasid, et ohjeldada kiirenevat paisumist majanduses.