polk
Polk on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja moodustab brigaadi või divisjoni koosseisu. Eestis on tuntud näiteks Kuperjanovi jalaväepolk.
Polk on sõjaväeline organisatsiooniline üksus, mis on suurem kui pataljon, kuid väiksem kui brigaad. Polk koosneb tavaliselt 2-6 pataljonist koos juhtimis- ja tugiteenistustega, moodustades kokku umbes 1000-3000 sõjaväelast. Polgu eesotsas seisab tavaliselt polkovnik. Eesti kaitseväes on polk oluline üksus. Tuntuimad Eesti väeosad on Kuperjanovi jalaväepolk, Scouts pataljoni eelkäijana tegutsenud üksused ning ajaloolised väeosad nagu Tartumaa polk. Paljud Eesti polgud kannavad ajaloolisi nimesid, mis viitavad Vabadussõja aegsetele väeosadele. Polkude nimed ja traditsioonid on Eesti sõjaväekultuuri oluline osa. Sõna «polk» kasutatakse ka laiemalt, viidates erinevatele sõjaväeliikidele: jalaväepolk, suurtükiväepolk, soomusväepolk jne. Ajalooliselt oli polk üks peamisi taktikalisi üksusi paljudes riikides.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Regiment) või vene keelest (пoлк), mis omakorda pärineb ladinakeelsest cлoвast 'regimen' (juhtimine, valitsemine). Sõna on kasutusel paljudes Euroopa keeltes sarnases tähenduses.
Kasutusnäited
Kuperjanovi jalaväepolk on üks tuntumaid Eesti kaitseväe üksusi.
Kolonel juhtis polku üle 20 aasta.
Vabadussõjas võitlesid mitmed Eesti polgud võõrvõimude vastu.