puist
Puist on puust valmistatud või puitu meenutav; puine. Samuti kasutatakse seda tähenduses 'jäik, kohmetu, loomulikust ilma jäetud'.
Puist on omadussõna, mis kirjeldab midagi puust valmistatud või puidu sarnast. Näiteks puist sein, puist tarind või puist konstruktsioon. Sõna on vanema eesti keele sõna «puine» sünonüüm, kuigi «puine» on tänapäeval levinum. Ülekantud tähenduses kirjeldab «puist» midagi jäika, kehavälist, mehaanilist või ebaloomulikku. Näiteks «puist liigutus» tähendab kohmakat, jäika liigutust, «puist näomäng» tähendab väljendusvaest, elutu näoilmet. Samuti võib öelda kellegi kohta, et ta käitub puistalt, kui tema käitumine on loomulikust ilma jäetud või ülepingutatud. Sõna kuulub eesti kirjakeele vanemasse kihti ja esineb sagedamini ilukirjanduses ning kõrgemas stiilis. Tänapäevases argipruugis eelistatakse sageli sõnu «puine», «puidust» või «jäik».
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «puu» koos omadussõnalist adjektiivi moodustava liitega -st. Sama moodustusviis kui «kuldne» → «kuld» või «hõbedane» → «hõbe».
Kasutusnäited
Vana mõisa puist trepp kriiksus iga sammu peale.
Näitleja ettekanne oli liiga puist ja elutu.
Tema kehakeel oli puist ja ebamugav, justkui ta poleks harjunud esinejana esinema.