putukas
Putukas on lülijalgsete hõimkonda kuuluv loom, kellel on kolmeosaline keha (pea, rind, tagakeha), kolm paari jalgu ja tavaliselt tiivad. Putukad on loomariigi mitmekesiseim rühm.
Putukas on lülijalgsete hõimkonda kuuluv selgrootu loom, kelle iseloomulikud tunnused on kolmeosaline keha (pea, rind ehk torakas ja tagakeha), kolm paari liigestatud jalgu ning enamasti kaks paari tiibu. Putukate keha katab kitiinne välisskelett. Putukad on planeedi mitmekesiseim loomarühm – neid on kirjeldatud üle miljoni liigi, mis moodustab umbes 80% kõigist teadaolevatest loomaliikidest. Eestis elab ligikaudu 20 000 putukaliiki. Putukad mängivad ökosüsteemides olulist rolli tolmeldajate, lagunemisprotsesside kiirendajate ja teiste loomade toiduallikana. Tuntumad putukate seltsid on liblikad, mardikas, kakskõrvulised, kiilid, mesilased, sipelgad, kärbsed, kiililased, prussakad ja rohutirtsud. Putukad elavad peaaegu kõikides maismaaelupaikades ning osa liike on kohanenud ka mageveeeluga. Argikeeles kasutatakse sõna «putukas» sageli ebatäpselt ka teiste väikeste selgrootute kohta, kuid teaduslikult ei ole näiteks ämblikud ega sadajalgsed putukad.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna «putukas» hõimukeelne, seotud soome keele sõnaga «pötökka» ja põhjaliku liidu keelte sõnadega, mis tähistavad väikest olendit. Vanemas kirjakeeles kasutati ka vorme «putuk» ja «pötakas».
Kasutusnäited
Suvel lendas tuppa suur putukas, mis osutus kuldkaltsuga.
Lapsed uurisid luubi all väikest putukast, kes ronib lehetüükal.
Mesilane on üks kasulikumaid putukaid, sest ta tolmeldab õisi ja toodab mett.