rändur
Rändur on inimene, kes reisib või liigub pikki vahemaid jala, tavaliselt ilma püsiva elukohata või ajutiselt kodust eemal viibides.
Rändur on inimene, kes reisib või liigub jalgsi pikki vahemaid, sageli ilma kindla sihtkohata või püsiva elukohata. Rändur võib olla keegi, kes läbib pikki matkaradu, rännateid või reisib kohast kohta, kandes oma varustust seljakotis. Ajaloolises kontekstis on ränduriteks nimetatud ka seiklajaid, palverände tegijaid või käsitöölisi ja õpipoissi, kes liikusid linnast linna oskusi omandamas. Tänapäeval kasutatakse sõna sageli matkajate ja loodusmatkade kohta, kuid ka ülekantud tähenduses inimese kohta, kel puudub püsiv kodu või kes liigub pidevalt. Ränduritega seostatakse vabadust, avastamisrõõmu ja tagasihoidlikku eluviisi. Sõna kannab endas romantiseeritud kuvandi sihikindlast jalgsirändajast.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast 'rändama', mis on seotud liikumise ja reisimisega. Sõnatüvi esineb ka teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Teeäärses talus pakkus peremees rändurile ööbimispaika.
Keskaegne rändur võis olla nii palverännak kui ka rändav käsitööline.
Mägedes kohtasime rändurit, kes oli juba kolm nädalat teel.