raps
Raps on kollaste õitega õlitaim, mida kasvatatakse laialdaselt rapsiõli ja loomasööda tootmiseks ning mida Eestis tuntakse eriti iseloomulike kollaste põldude järgi.
Raps on ristõieliste sugukonda kuuluv üheaastane põllukultuur, mida kasvatatakse peamiselt õliseemnete saamiseks. Taim kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks ja õitseb mais-juunis eredate kollaste õitega, andes põldudele iseloomuliku kollase värvuse, mis on Eesti maamaastikus silmatorkav vaatepilt. Rapsi seemned sisaldavad 40-45% õli, mida kasutatakse toiduõlina, biodiiselkütuse tootmiseks ja tööstuses. Rapsiõli on tervislik toiduõli, mis sisaldab väärtuslikke rasvhappeid. Pärast õli väljapressimist jääb järele valgusaine- ja energiarikas jääksaadus (rapsikoogi), mida kasutatakse loomasöödana. Eestis on raps üks olulisemaid põllukultuurikesi ja rapsikasvatus on muutunud üha populaarsemaks nii õlitootmise kui ka biodiiselkütuse toorainena. Taim on hea mesilane ja rapsiõis annab kvaliteetset mett. Kasvatatakse kahte peamist liiki: suviraps (külvatakse kevadel) ja taliraps (külvatakse sügisel).
Etümoloogia
Laenatud alamsaksa keelest (raps), mis omakorda pärineb ladina sõnast rapum või rapus
Kasutusnäited
Kevadel on rapsi põllud kaugele paistvas kollases õites.
Eestis kasvatatakse rapsi nii toiduõli kui ka biodiiselkütuse tootmiseks.
Rapsiõli on südametervislik toiduõli, mis sisaldab vähe küllastunud rasvhappeid.