rassism
Rassism on ideoloogia ja käitumine, mis jaotab inimesed rassideks ning peab teatud rassi teistest ülemaks või alamaks, põhjustades diskrimineerimist ja ebavõrdset kohtlemist nahavärvi või etnilise päritolu alusel.
Rassism on maailmavaade ja ühiskondlik nähtus, mille kohaselt erinevad inimrühmad erinevad olemuslikult ning mõni rass on teistest väärtuslikum, intelligentsem või kultuuriliselt arenenum. Rassistlik mõtlemine jagab inimesed bioloogiliste tunnuste, eelkõige nahavärvi ja päritolu alusel hierarhilistesse rühmadesse.
Rassism avaldub nii üksikisikute hoiakutes ja tegudes kui ka institutsioonides ja ühiskondlikes struktuurides. Individuaalse rassismi puhul ilmnevad eelarvamused, vihamõne või vägivald teatud rahvusrühmade vastu. Institutsiooniline ehk süsteemne rassism tähendab ühiskondlikke praktikaid ja norme, mis toetavad ebavõrdset kohtlemist hariduses, tööturul, õigussüsteemis või muudes valdkondades.
Kaasaegne teadus on korduvalt tõestanud, et inimrassidel puudub bioloogiline alus – geneetilised erinevused rahvaste vahel on väiksemad kui üksikute inimeste vahel sama rahvusrühma sees. Rassism on seega sotsiaalne konstruktsioon, mitte teaduslik fakt.
Rassismi vastu võitlemist käsitletakse tänapäeval olulise inimõiguste küsimusena. Paljudes riikides on rassistlik diskrimineerimine seadusega keelatud ning rahvusvaheline õigus mõistab hukka mis tahes rassilise eraldatuse või vihkamise.
Rassism avaldub nii üksikisikute hoiakutes ja tegudes kui ka institutsioonides ja ühiskondlikes struktuurides. Individuaalse rassismi puhul ilmnevad eelarvamused, vihamõne või vägivald teatud rahvusrühmade vastu. Institutsiooniline ehk süsteemne rassism tähendab ühiskondlikke praktikaid ja norme, mis toetavad ebavõrdset kohtlemist hariduses, tööturul, õigussüsteemis või muudes valdkondades.
Kaasaegne teadus on korduvalt tõestanud, et inimrassidel puudub bioloogiline alus – geneetilised erinevused rahvaste vahel on väiksemad kui üksikute inimeste vahel sama rahvusrühma sees. Rassism on seega sotsiaalne konstruktsioon, mitte teaduslik fakt.
Rassismi vastu võitlemist käsitletakse tänapäeval olulise inimõiguste küsimusena. Paljudes riikides on rassistlik diskrimineerimine seadusega keelatud ning rahvusvaheline õigus mõistab hukka mis tahes rassilise eraldatuse või vihkamise.
Etümoloogia
Prantsuse sõnast racisme (19. sajandi lõpp), mis tuleneb sõnast race 'rass' ja järelliite -isme kaudu. Mõiste levis laiemalt 20. sajandi alguses.
Kasutusnäited
Apartheid oli Lõuna-Aafrikas institutsionaliseeritud rassismi süsteem, mis eraldas inimesed nahavärvi järgi.
Töökuulutusse märge "eelistame kohalikke" võib varjata rassismi või etnilist diskrimineerimist.
Organisatsioon võitleb rassismi ja ksenofoobia vastu hariduse ja teadlikkuse tõstmise kaudu.
Politsei süüdistati rassismis pärast seda, kui statistika näitas ebaproportsionaalset kontrolli vähemusrahvuste esindajate suhtes.