reegel
Reegel on kehtestatud või kokku lepitud nõue, mille järgi tuleb käituda või toimida. Reeglid reguleerivad inimeste käitumist, mänge, keelt, protseduure ja paljusid muid eluvaldkondi.
Reegel on ettekirjutus, norm või põhimõte, mis määrab, kuidas mingis olukorras käituda või toimida. Reeglid võivad olla nii ametlikult kehtestatud (seadused, määrused, koolireeglid) kui ka ühiskonnas kujunenud vaikimisi kokkulepped (käitumistavad, kombed). Nad tagavad korra, õigluse ja etteaimatavuse erinevates valdkondades. Keelepruugis viitavad reeglid grammatika- ja õigekirjakorrale, mis määravad, kuidas keelt õigesti kasutada. Näiteks käänamisreeglid, kirjavahemärkide kasutamise reeglid või sõnajärjereeglid. Mängude ja spordialade reeglid kirjeldavad, kuidas mängu mängitakse, mida võib ja mida ei tohi teha ning kuidas võitja määratakse. Ka matemaatikas, loogika ja teaduses on reeglid olulised - need väljendavad seaduspärasusi või toimingute järjekorda (näiteks tehete järjekorra reegel). Igapäevaelus puutume kokku arvukate reeglitega: liiklusreeglid, kooli- või töökoha kodukord, mängude eeskirjad. Ütlus «erandita reegel» viitab sellele, et igal reeglil võib olla erandeid, kuigi reegel ise on üldiselt kehtiv.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Regel), mis omakorda pärineb ladina sõnast regula ('sirgjoon, mõõdupuu, norm').
Kasutusnäited
Igal mängul on oma reeglid, mida kõik osalejad peavad järgima.
Eesti õigekirja reeglid on kirjas ÕSis ja keeleportaalis.
Liiklusseadus kehtestab ranged reeglid autorooli istujatele.
Üldjuhul kehtib see reegel, kuid vahel võib teha ka erandeid.
Matemaatikas tuleb järgida tehete järjekorra reeglit: kõigepealt sulud, siis korrutamine ja jagamine, lõpuks liitmine ja lahutamine.