riskikäitumine
Riskikäitumine on käitumine, mis suurendab tõenäosust kahjulike tagajärgede tekkeks inimese tervisele, heaolule või turvalisusele. Levinud riskikäitumise vormid on suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, narkootikumide tarvitamine, kaitsmata seksuaalkontaktid ja ohtlik liiklemiskäitumine.
Riskikäitumine on tegevus või käitumisviis, mis suurendab tõenäosust negatiivsete tagajärgede tekkeks inimese füüsilisele või vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele või üldisele heaolule. Riskikäitumine võib olla tahtlik või tahtmatu, ühekordne või korduv, ning selle tagajärjed võivad ilmneda kohe või pikema aja jooksul. Mõiste on eriti oluline rahvatervise, ennetustegevuse ja noorsootöö kontekstis. Tervise valdkonnas hõlmab riskikäitumine peamiselt suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, ebatervislikku toitumist, liikumisvaegust, kaitsmata seksuaalkontakte ja enesekahjustamist. Liikluses tähendab riskikäitumine kiiruse ületamist, joobes sõitmist, turvavöö mittekasutamist ja seaduste eiramist. Noorsootöös pööratakse erilist tähelepanu noorte riskikäitumisele, kuna nooruses omandatud käitumisharjumused mõjutavad tervist ja heaolu terve elukaare jooksul. Riskikäitumise ennetamine ja vähendamine toimub haridustöö, nõustamise, seadusandluse ja sotsiaalsete tugisüsteemide kaudu. Inimesed võivad riskikäitumist harrastada erinevatel põhjustel: eakaaslaste surve, emotsionaalsed probleemid, teadmiste puudumine, sensatsiooniotsing või toimetulekuvahendina rasketes olukordades. Riskikäitumine erineb normaalsetest katsetustest või õppimisprotsessist selle poolest, et selle potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed on tõsised ja tõenäolised.
Kasutusnäited
Koolis korraldatakse teavituskampaaniaid noorte riskikäitumise vähendamiseks.
Uuringud näitavad, et noorukieas algav riskikäitumine võib viia pikaajaliste tervisemuredeni.
Liikluses on riskikäitumine üks peamisi õnnetuste põhjuseid.