sisseelamine
Sisseelamine on psühholoogiline protsess, mille käigus inimene sulandub teise inimese, tegelaskuju või rolli sisse, samastudes temaga nii tugevalt, et tunneb tema tundeid ja mõtteid kui oma omi.
Sisseelamine ehk empaatia kõrgeim vorm on psühholoogiline protsess, kus inimene kogeb teise inimese, tegelaskuju või rolli emotsioone, mõtteid ja kogemusi nii intensiivselt, et justkui elab ennast nende olukorda. See erineb tavalisest kaasatundest või empaatiast selle poolest, et sisseelajal on ajutiselt tunne, nagu kogeks ta asju kellegi teise positsioonilt. Näiteks võib raamatut lugedes nii tugevalt tegelaskujuga samastuda, et tema rõõmud ja kannatused muutuvad omamoodi reaalseks ka lugeja jaoks. Sisseelamine on oluline oskus näitlejatele, kes peavad kehastama erinevaid tegelasi, samuti psühholoogidele ja teraapeutidele, kes peavad mõistma klientide sisemaailma. Kunstides, kirjanduses ja filmis on sisseelamine see, mis võimaldab kunstnikul luua veenvaid tegelasi ja publikul nendega ühendust luua. Liigne sisseelamine võib aga olla ka koormav, sest pidev teiste inimeste emotsioonide kandmine võib väsitada ja mõjutada vaimset tervist.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud sõna sõnaosadest 'sisse' ja 'elama', väljendades protsessi, kus elatakse end kellegi teise sisse. Vastab saksa keele Einfühlung ja inglise keele empathy mõistele.
Kasutusnäited
Näitleja sisseelamine rolli oli nii täielik, et ta unustas hetkeks oma tegeliku identiteedi.
Hea kirjaniku oskus on luua tegelasi, kelle sisseelamine on lugejale lihtne ja loomulik.
Psühholoogi töös on sisseelamine kliendi olukorda oluline, kuid samas peab säilitama ka professionaalse distantsi.