sõiduriist
Sõiduriist on vahend või seade, millega inimene liigub ühest kohast teise, nagu jalgratas, tõukeratas, rulluisud või muu liikumisvahend.
Sõiduriist on liitsõna (sõit + riist), mis tähistab vahendeid ja seadmeid, mida kasutatakse liikumiseks ja transpordiks. Kõige levinumalt mõeldakse sõiduriistade all jalgratast, tõukeratast, rulluiske, rulalaudu, uiske, kelku ja muid inimjõul või väikemootoritega töötavaid liikumisvahendeid. Termin on neutraalne ja hõlmab nii lihtsaid mehaanilisi riistapuid kui ka kaasaegseid elektrilisi liikumisseadmeid. Sõiduriistadeks loetakse tavaliselt väiksemaid, kergemini kantavaid ja manööverdatavaid vahendeid, mitte autosid ega bussidest suuremat transporti. Liikluses on sõiduriistadel oma reeglid - näiteks jalgrattaga tohib sõita jalgrattateel või sõidutee ääres, tõukerattaga jalgteelgi. Sõna kasutatakse nii igapäevakeeles kui ka liiklusreeglites ja seadustes, kus määratakse kindlaks erinevate sõiduriistade kasutamise tingimused ja kohustused.
Etümoloogia
Eesti liitsõna: sõit (liikumine sõidukiga) + riist (vahend, tööriist)
Kasutusnäited
Lapsed sõidavad õues erinevate sõiduriistadega nagu rulluiskude ja tõukeratastega.
Jalgratas on ökoloogiline ja tervislik sõiduriist linnaliikluseks.
Elektriline sõiduriist peab vastama kindlatele ohutusnõuetele.
Poes müüakse mitmesuguseid sõiduriistasid nii lastele kui täiskasvanutele.