tüütu
Tüütu on omadussõna, mis kirjeldab midagi või kedagi, kes tekitab tüdimust, ärritust või ebameeldivust. Tüütu asi või inimene häirib, segab või ajab närvi.
Tüütu on omadussõna, mis väljendab kellegi või millegi ebameeldivat mõju, mis tekitab tüdimust, ärritust või rahulolematust. Tüütu võib olla nii inimene, asi, olukord kui ka tegevus, mis häirib, segab või ajab närvi. Sõna kasutamine on väga laialdane igapäevakeeles. Tüütu inimene on keegi, kes käitub häirivalt, tülgastavalt või väsitavalt – näiteks küsib pidevalt samu küsimusi, ei austa teiste piire või tekitab konflikte. Tüütu olukord on näiteks liiklummis seismine või pidev müra. Tüütu asi võib olla mõni igapäevane kohustus nagu paberitöö või korduvad tehnilised probleemid. Sõna kannatab ka astmestamist: miski võib olla pisut tüütu või väga tüütu, sõltuvalt häirimise intensiivsusest. Sõna tunnetoon on selgelt negatiivne, kuigi see ei ole nii tugev kui näiteks «jälk» või «vastik». Sageli kasutatakse sõna «tüütu» ka kerges, igapäevases kontekstis, näiteks kui laps või lemmikloom teeb midagi häirivat, kuid mitte tõsist.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «tüüt» (tüdimus, igavus) ja liitega -tu, mis väljendab omadust. Sõnatüvi «tüü-» on seotud tüdimuse ja väsitamisega.
Kasutusnäited
Naabri koer haugub iga öö, see on tõesti tüütu.
Ta küsib pidevalt samu küsimusi, see on nii tüütu.
Tüütu on see, kui telefon hakkab kõige ebasobivamatel hetkedel helisema.