vahikoer
Vahikoer on koer, keda peetakse kodu, vara või territooriumi valvamiseks ja kes hoiatab haukumisega võõraste või ohtude lähenemise eest.
Vahikoer on koer, kelle peamine ülesanne on valvata kodu, hoonet, vara või teatud territooriumi ning hoiatada omanikku võõraste inimeste, loomade või ohtlike olukordade eest. Vahikoerad annavad märku ohu lähenemisest tavaliselt haukumisega, mis toimib nii hoiatuse kui heidutusena. Vahikoeraks võib sobida paljude tõugude esindajaid, kuid levinumad on suuremad ja valvsama loomusega tõud nagu saksa lambakoer, rottweiler, dobermann, kaukaasiapärane lambakoer ja keskaasia lambakoer. Oluline on eristada vahikoera kaitsekoerest: vahikoer keskendub peamiselt hoiatamisele ja hirmutamisele, kaitsekoerana kasutatav koer on aga spetsiaalselt väljaõpetatud ka ründamiseks ja kaitsmiseks. Eestis on vahikoerad tavaliselt eraisikute omandis ja neid peetakse nii linnas kui maakohtades turvalisuse suurendamiseks. Vahikoera pidamine eeldab vastutust: koer peab olema piisavalt treenitud, tema pidamistingimused peavad vastama loomakaitsenõuetele ning ta ei tohi põhjustada põhjendamatut müra ega ohtu teistele inimestele.
Etümoloogia
Liitsõna: vahi (vähma, valvama) + koer. Tähistab valvamise või vahipidamise ülesandega koera.
Kasutusnäited
Naabril on suur vahikoer, kes haugub alati, kui keegi väravast läbi läheb.
Taluperemees pidas vahikoera, et kaitsta kanu ja lambaid rebaste eest.
Saksa lambakoerad on head vahikoerad tänu oma valvsale loomusele.