valimissüsteem
Valimissüsteem on reeglite kogum, mille järgi hääled valimistel mandaatideks (kohtadeks) teisendatakse ja võitjad määratakse. Valimissüsteemi valik mõjutab oluliselt, kui hästi erakondade häältesaak parlamendikohtade arvus kajastub.
Valimissüsteem on reeglite ja põhimõtete kogum, mis määrab, kuidas valimistel antud hääled teisendatakse mandaatideks ehk kohtadeks esinduskogusse (näiteks Riigikokku, kohalikku volikogusse või Euroopa Parlamenti). Valimissüsteem reguleerib, kuidas kandidaate üles seatakse, kuidas valimisringkonnad jagatakse ja millise valemi alusel häältejaotusest tuleb valimistulemus. Valimissüsteemi valik mõjutab tugevalt erakondade esindatust, väiksemate erakondade võimalusi parlamendikohti saada ning üldist poliitilist maastikku. Maailmas kasutatakse erinevaid valimissüsteeme, mis jagunevad põhiliselt kolme põhitüübi vahel: proportsionaalne süsteem, enamusvalimissüsteem ja segasüsteem. Proportsionaalses süsteemis jagatakse kohad vastavalt häälte osakaalule – see tähendab, et kui erakond saab 20% häältest, peaks ta saama ligikaudu 20% kohtadest. Seda süsteemi kasutatakse Eestis Riigikogu valimistel. Enamusvalimissüsteemis võidab igas ringkonnas enim hääli saanud kandidaat ning ülejäänud hääled jäävad arvestamata – seda kasutatakse näiteks Suurbritannias ja USA-s. Segasüsteemis kombineeritakse mõlemat põhimõtet. Eestis toimuvad Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimised proportsionaalse süsteemi alusel d'Hondti meetodit kasutades, mis tagab suhteliselt õiglase häältejaotuse, kuid soodustab veidi suuremaid erakondi.
Kasutusnäited
Eestis kasutatakse Riigikogu valimistel proportsionaalset valimissüsteemi, kus kohad jagatakse vastavalt erakondade häältesaagile.
Poliitikaeksperdid arutavad, kuidas valimissüsteemi muutmine võiks mõjutada väiksemate erakondade võimalusi parlamenti pääseda.
Enamusvalimissüsteemis võib juhtuda, et erakond saab pooled häältest, aga enamus kohtadest, samas kui proportsionaalses valimissüsteemis peegelduvad tulemused häältesaaki täpsemalt.